Doktorant: nahavähki saab tulevikus diagnoosida veretilgast

Praegu diagnoositakse nahavähki sünnimärgi eemaldamise teel. Tartu Ülikooli laborimeditsiini assistent ja tehnoloogia nooremteadur Kristiina Kurg otsib uusi võimalusi, kuidas melanoomi kiiremini leida. Näiteks saaks selleks kasutada vereproovis leiduvaid valgumarkereid. Novaator on pannud kirja Kristiina peetud ettekande ülikooli kolme minuti loengute konkursil. 

Image

Kui jalutate rõõmsalt päikese käes, on see tore, mõnus ja te saate pruuniks. Siis aga vaatate äkitselt oma sünnimärki. Te märkate, et sünnimärk on asümmeetriline, imeliku piirjoonega, kahtlase värvusega ja väga suure läbimõõduga. Eelmisel nädalal see küll niisugune välja ei näinud.

Kui te siis arstile lähete, nõustub arst, et sünnimärk on kahtlane ja saadab teid kirurgile. Kirurg otsustab sünnimärgi eemaldada. Seejärel saadetakse eemaldatud sünnimärk patoloogialaborisse. Sellest tehakse erinevaid lõike ja võetakse geneetilisi analüüse. Teie aga ootate kogu selle aja kodus ja mõtlete: „Loodan, et see ei ole mul ikka kasvaja.“

Mis oleks, kui me saaksime melanoomi diagnoosida paremini ja kiiremini? Sel teemal ongi kogu minu doktoritöö: melanoomi diagnostika vereproovist. Pakun teile välja kaks uut diagnoosivarianti, millega olen ise tegelenud. 

Esimene võimalus: autoantikehad

Mis oleks, kui vaataksime, kuidas keha ise melanoomile reageerib? Sisuliselt on kasvaja inimese enda muutunud rakud. Neil tekivad uued või taasilmuvad kadunud valgud. See kõik juhtub väga varajastes arengustaadiumites: valgud kaovad ära ja keha unustab need ära. Kui need siis kasvaja korral taasilmuvad, hakkab keha nende vastu tootma autoantikehi ehk Y-struktuure. Seda meie vaatasimegi: autoantikehalist vastust melanoomi vastu.

Selline võimalus toimib hästi nahavähi 2. staadiumis valgu MAGE-A10 vastu. Miks juhtub see just 2. staadiumis? Nimelt, kasvajad arenevad staadiumist 0 kuni staadiumini 4. Staadium 0 on siis, kui kasvaja tekib, aga staadium 4 juhul, kui kõik kohad on kasvajaid täis. 

Staadium 2 saame me kasvaja eemaldada ja vähki veel ravida. Teisisõnu, kui saame kasvaja staadium 2-s viimasel hetkel kätte, saame selle täiesti ära võtta ja patsiendi terveks ravida.

Teine võimalus: nanoosakesed

Proovisime ka teist lähenemist. Vaatasime, mida kasvajarakud ise toodavad. Kõik rakud meie kehas toodavad ekstratsellulaarseid vesiikuleid – väikeseid nanoosakesi, mis punguvad rakust välja.

Nanoosake näitab täpselt sama infot, mis on tema päritolurakus. Selle põhjal leidsime teisele staadiumile iseloomuliku valgulise markeri SERPINA3. See näitab väga hästi ära, et meil võiks olla vereprooviga leitav melanoomi diagnostiline marker.

Kas see tähendab, et hakkamegi nüüd kohe patoloogia asemel vereproovist melanoomi diagnoosima? Kahjuks mitte. Väga palju tööd on veel ees ja me lihtsalt ei ole veel sealmaal. Siiski on ideed juba olemas ja nüüd teame, kuhu suunas  liikuda. 

Lisainfot minu töörühma tegemiste kohta saab lehelt Kurglab.ee.

Kristiina Kurg on Tartu Ülikooli laborimeditsiini assistent ja tehnoloogia nooremteadur, kes osales oma lühiloenguga loenguvõistluse „Teadus 3 minutiga“ Tartu Ülikooli eelvoorus.