Kaks Tartu Ülikooli teadlast pälvisid programmi „Naised teaduses“ stipendiumi

L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ noorte talentide tänavused 6000 euro suurused auhinnad said Tartu Ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind. Stipendiumi toel püüavad nad abistada pehmerobootika uudsete lahendustega inimesi ja parandada mikroobide uurimise teel loomade elutingimusi.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalide keemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko soovib L´Oreali stipendiumi abil välja töötada uudseid materjale pehmerobootika seadmete jaoks.

„Pehmerobootikas tegeldakse seadmetega, mis on pehmed ja ühilduvad inimkehaga, näiteks rõivasarnased eksoskeletid, mis aitavad liikumisvaegusega inimesi ja on abiks taastusravis. Eksoskelette kasutatakse sageli ka spordi- ja töötervishoiuvaldkonnas turvalisuse tagamiseks ning vigastuste vältimiseks. Soovin arendada uusi materjale. Selleks kombineerin tekstiilitehnoloogiaid ja elektroaktiivseid polümeere ehk materjale, mis muudavad oma kuju elektrilise signaali toimel. Tekstiilid on sobiv lähtepunkt, millest alustada kasulike ja uudsete pehmerobootika seadmete arendamist – me kõik kanname tekstiilist rõivaid ja tekstiilitehnoloogiad on sajandite jooksul täiuseni lihvitud,“ selgitas Põhako-Esko.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind plaanib kasutada stipendiumi selleks, et uurida inimtekkelise reostuse mõju Läänemeres elavatele lestakaladele. Tema sõnul on oluline välja selgitada, kas pikaajalise reostuse tulemusena on kaladel evolutsioneerunud viisid, mis kaitsevad neid vähkkasvajate tekke eest, näiteks kas nende kõhumikroobid aitavad vähki põhjustavate reostusainetega paremini toime tulla. „Varem on leitud, et kõhu mikrobioom ja vähkkasvajate teke võivad olla omavahel seotud. Tahan välja selgitada, kas seos on olemas. Teadustöö tulemused aitavad paremini mõista reostuse mõju kaladele, tänu millele on võimalik luua tõhusamad keskkonnameetmed ning reguleerida paremini saasteainete sattumist keskkonda. Loomade vähkkasvajate uurimine võib pakkuda ka uudseid ideid meditsiinivaldkonnas, näiteks inimeste vähiraviks,“ rääkis Lind.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on oluline tähele panna andekaid noori naisteadlasi, kes on pühendunud uudsete ja praktiliste lahenduste leidmisele ühiskonna jaoks. „Elamist väärt tulevik saab tugineda ainult tasakaalule ja soolisele võrdõiguslikkusele kõikides ühiskonna toimimise peamistes aspektides. Noorte andekate naisteadlaste toetamine on sellise tasakaalu saavutamiseks üks eesrindlikumaid ja tulemuslikke viise. Selline esiletõstmine inspireerib kogu ühiskonda,“ ütles Soomere.

Eestis hakati auhinda „Naised teaduses“ välja andma viis aastat tagasi. Selle tunnustuse on seni saanud kuus säravat naisteadlast: Els Heinsalu, Karin Kogermann, Tuul Sepp, Kaarin Parts, Maarja Grossberg ja Lisandra Marina Da Rocha Meneses-Nandha.

L’Oréal Balticu algatus „Naised teaduses“ on Baltikumi ainus programm, mis toetab koostöös UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja Eesti Teaduste Akadeemiaga naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist. Programm on välja kasvanud ülemaailmsest programmist „Naised teaduses“, mis loodi UNESCO ja L’Oreali koostöös 1998. aastal, et suurendada naisteadlaste arvu ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas.