Mis see on?

Dünaamiline hoone simulatsioon on uudne maja energiabilansi arvutusmeetod. Simulatsiooni käigus kirjeldatakse eskiis- või tööprojekti alusel võimalikult täpselt hoone parameetrid:

• Välispiirete pindalad ja spetsifikatsioon - välisseinad, aknad, katus ja põrand
• Kohalik kliimaandmestik
• Hoone paiknemine ilmakaarte suhtes
• Sisemine termiline mass
• Hoone kasutuskoormus ja -graafik – kool, eramu, tootmishoone jne.
• Ventilatsioon

Kirjeldatud parameetrite alusel saab arvutada hoone kütteenergiavajaduse, järjestada peamised kadude allikad (põrand pinnasel, aknad jne.), siseruumide temperatuurikäigud koos suviste ekstreemumitega ning teostada variandiarvutusi optimaalseima tulemuse saavutamiseks.

Energiatarbe alandamine on odavaim planeerimise algfaasis, kus otsused nagu hoone orientatsioon ja akende paiknemine ja suurus mängivad olulist rolli, erinevate otsuste kaalu kiireks väljatoomiseks on simulatsioon üks paremaid meetodeid.

Hoone energiatarbe arvutamine ja optimeerimine läbi dünaamilise simulatsiooni

Üheks peamiseks dünaamilise hoone simulatsiooni rakenduseks on ehitatava või renoveeritava hoone energiatarbe arvutamine. Ühikuks, millega arvutatakse ruumiõhu kütteks kuluva energia hulka, on kWh. Selle teisendamisel pinnaühiku kohta aastas saame kWh/(m2a). Peamiseks erinevuseks dünaamilise simulatsiooni ja konventsionaalsete energiatarbe arvutamise meetodite vahel on see, et dünaamiline energiasimulatsioon arvestab materjalide „termilise mäluga“, päikese kaldenurgaga erinevatel aastaaegadel ja kellaaegadel ning varje.

Simulatsiooni tulemused on võimalik esitada graafikutel või tabeli kujul. Tulemuste esitamisel kirjeldatakse detailselt ka arvutuste läbiviimiseks tehtud eeldused ning tuuakse välja kirjeldatud parameetrid nagu seinte U-arvud jne.

Analüüsi tulemusteks on:

Siseruumide temperatuurikäikude ja jahutusvajaduse arvutamine

Üheks olulisemaks sisekliima parameetriks on ruumiõhu temperatuur. Läbi simulatsiooni arvutatav siseruumide temperatuurikäik annab hoone planeerimisel väga olulist informatsiooni:

Siseruumide temperatuuri arvutamisel võetakse arvesse päikese aastast käiku koos kohalike kliimaandmetega, akende täpseid spetsifikatsioone (päikesekiirguse  ja materjalide soojusmahtuvust.

Arvutuse tulemused on võimalik vastavalt vajadusele esitada võrdleva tabeli või graafikuna huvipakkuvate tsoonide või kogu hoone kohta.

Passiivsete jahutusmeetodite analüüs

Ruumiõhu ülekuumenemist suvel on võimalik vältida mitmete passiivsete meetodite abil, mis takistavad päikesekiirguse jõudmist siseruumidesse ning hoiavad läbi selle ära pindade kuumenemise. Levinuimad on akende või terve fassaadi ette paigutatavad staatilised või eraldatavad lamellid, sirmid ja varjud. Siseruumidesse jõudva päikesekiirguse takistamiseks on loodud ka spetsiaalsed aknaklaasidele paigaldatavad selektiivkiled. Erinevused nimetatud meetodite vahel tulenevad praktilisusest konkreetses olukorras, kus tuleb arvesse võtta olemasolevate akende spetsiifikat, päevavalguse soovitud taset siseruumides, erinevate meetmete maksumust ning loomulikult ka meetme rakendamisega saavutatavat reaalset temperatuuri alanemist. Simulatsioon annab adekvaatsed võrdlusandmed erinevate meetodite efektiivsuse kohta.

Analüüs haakub tugevalt ka siseruumide valgustatuse tasemete arvutamisega, kuna on vaja hinnata ja tagada piisav valgustatuse tase ka pärast päikesekaitsemeetmete tarvitusele võtmist.
Tulemused esitatakse võrdleval graafikul või tabelis koos andmeanalüüsiga vormistatavas aruandes.

CO2 emissioonide arvutamine

Tegelik hoone elutegevusega emiteeritav süsinikdioksiidi hulk, mis kujuneb tänu hoone kütmisele ja aktiivsele jahutusele. Reaalne number, mis toob välja kõige elementaarsema mõõtühiku hoonete ökoloogilisuse hindamiseks. Arvutamisel võetakse arvesse hoone kütmiseks kasutatavat kütuseliiki, emiteeritavad süsinikdioksiidi kogused tuuakse välja kuude kaupa kogu aasta kohta.

> Küsi individuaalset pakkumist